Juba üsna väikse plikatirtsuna hakkasin köögis lisaks pottide-pannide peal trummide mängimise neid ka sihtotstarbelisemalt kasutama. Kiireks lemmikuks sai lastele mõeldud kokaraamat, mille abil valmisid esimesed tikuvõileivad, esimene kurgisalat (mäletan väga selgelt, et soola soolasust sai selle roa puhul märkimisväärselt alahinnatud) ning pannkoogid.
Mida aeg edasi, seda keerukamaid retsepte katsetasin ja igal nädalal üllatasin oma peret mõne uue põneva koogi või küpsistega. Vahel mõtlen, et kuidas ema ja isa küll julgesid lasta mul gaasipliidiga nii julgelt iseseisvalt ringi käia... aga ju ma siis jätsin nii enesekindla ja oma tegevusest igati teadliku mulje :)
Kiire elutempo neelab meid kõiki. Nii leiab ka mind kord sagedamini, kord harvem köögis pikemalt toimetamas, püüdes ennast, oma kallist elukaaslast ja sõpru üllatada erinevate maitsetega.
Suurimaks kireks on siiski jäänud ahjus valmivad küpsetised, mis hõivavad suure tõenäosusega valdava osa minu blogist, kuid kindlasti püüan lugejaid kostitada ka erinevate soolasroogade ja muude hõrgutistega!
Olen jälginud mitmeid erinevaid toidublogijaid ning mõte ise samaga algust teha on peas kaua aega küpsenud. Leian, et sel kevadel on lõpuks aeg end kätte võtta ja oma köögipoolt natuke laiemale ringile avada. Mine tea, ehk avaldan ka mõne oma erilise salaretsepti :)
Ilusat kevade algust soovides, sinu Johanna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar